Koluvere lossi ehitus võib aastateks venima jääda
Lääne Elu, 13.september.2007 Tarmo Õuemaa
Ajaloolane Ants Hein näitab muinsuskaitseinspektoritele koopiaid
haruldastest vanadest Koluvere lossi piltidest.
Foto: Arvo Tarmula
Koluvere lossi tühjendamisel välja tulnut uurinud spetsialistid hoiatasid omanikku, et lossi saladuste uurimisele tuleb veel aega pühendada. Kaks aastat tagasi keskaegse Koluvere lossi koos äripartneritega ostnud Aivar Reivik tahab ajaloolisse kompleksi rajada puhkekeskuse. Selle ehitus ei saa aga alata enne, kui on täidetud muinsuskaitse nõudmised ja tehtud kindlaks, et midagi väärtuslikku ohtu ei satu.
Eile kutsus omanik lossi kokku muinsuskaitseinspektorid, ajaloolased ja restauraatorid, et arhitekt ja palgatud arheoloogid saaksid oludest aru anda.
Põnevad keldrid ja keskaegne kunst
Suvi läbi on lossis lõhutud nõukogudeaegseid seinu, avatud vanu aknakohti ning tühjendatud keldreid.
„Keldrid on olnud kõige põnevam osa. Oleme välja visanud sodi ja täitepinnast rohkem kui meetri jagu, aga algsele põrandakõrgusele pole me veel jõudnud,“ ütles arhitekt Tiina Linna. Välja on ilmunud müüre, mille otstarbest pole kellelgi aimu. „Kõik, mis oleme lahti võtnud või sondeerinud, on tekitanud meile veel palju rohkem küsimusi, kui alguses oligi.“
Arheoloog Villu Kadaka osaühingust Agu EMS ütles, et keldrite põhi pole veel siiani käes. „Keskaegne põrand on veelgi sügavamal, seda on näha varasema laekonstruktsiooni jälgedest seintel,“ ütles ta. „Usun, et keldreid on hakatud osaliselt täitma juba keskajal. Tõenäoliselt hakkas ka vesi keldrisse tungima juba keskajal. Võimalik, et paisutati meelega, et saada vallikraavid vett täis, ja tõsteti siis ka keldreid.“
Keldrisse kogunenud pinnasest tuli päevavalgele saviplastika tükke, mida nimetas arheoloog eriti unikaalseks. „See kild on võibolla osa reljeefist, mis on kinnitunud ilmselt kuskile seinapinnale,“ demonstreeris ta leidu.
„Oleme kogunud 30-40 tükki. Ilmselgelt on tegemist mingi keskaegse skulptuuriga,“ ütles Kadaka. „See on olnud nii suur asi, säilinud on vaid fragmendid. Tükid, mis meil on, omavahel kokku ei lähe.“
Kahjuks visati osa sääraseid kilde prügimäele 1970. aastatel remondi ajal, mäletavad ehitajad.
Omanik ootab selgust
Koluvere loss on aastasadade jooksul korduvalt põlenud ning seda on lugematuid kordi ümber ehitatud.
Nii ei teagi tänapäeval enam ka muinsuskaitsjad ega ajaloolased täpselt, mis võib väärtusetute krohvikihtide all või seinas väärtuslikku olla.
Omaniku huvi on aga loss kiiresti korda saada. „Meile on räägitud üht ja teist – keldrid tühjaks, aknad kaevata. Viimane leiutis oli, et krohv tuleks täies ulatuses maha võtta, et äkki leiab veel mõne aknaaugu. Tahaks muinsuskaitselt lõpuks konkreetseid vastuseid,“ ütles Aivar Reivik. „Me ei ole nõus lihtsalt viis aastat uurima. Seepärast kutsusimegi täna kõik asjaosalised siia.“
Reiviku arvates on kõige naljakam, et kui loss oli riigi käes, siis muinsuskaitse sellele tähelepanu ei pööranud. „Lasti rahulikult laguneda, lubati teha ükskõik mida. Kui meie välja ilmusime, siis läks muinsuskaitse aktiivseks,“ ütles ta.
Muinsuskaitseameti peainspektor Jaan Vali leidis, et täpseid vastuseid ei saa omanikule anda enne, kui on selge, mis lossis peidus on.
„Enne tuleks selgeks teha, millega on tegemist. Mis on selle suure hoone väärtused, et me uue funktsiooni sissepanekuga ei teeks midagi pöördumatut paha,“ selgitas ta. „Praegu me teame veel ikka suhteliselt vähe. Muidugi vajab see hoone kiiresti abi, ilmselt tuleks katused teha ja peatada lagunemine. Aga samal ajal võiks veel uurida nii palju, kui see võimalik on, et natuke rohkem teada saada.“
Dubovik: praegu on harukordne võimalus
Eile oli Koluvere linnuses ka Tallinna muinsuskaitsejuht Boris Dubovik, kelle haldusalasse linnus ei kuulu, kuid kes ei suutnud uudishimule vastu panna.
„Koluvere on üks viimaseid Eestis nii hästi säilinud linnusekomplekse, mida ei ole üldse uuritud. On igasuguseid teooriaid. Praegu on harukordne šanss teada saada, kas siin oli 14. sajandil tornlinnus.
Kui kaua see uurimine aega võiks võtta? Aastaid? Ma kardan küll. Omanikele see vist ei meeldi, aga kord on kord. Selleks et teha korralikku projekti, peavad olema korralikud uuringud.
Juba nägin siin unikaalset leidu, avatud kehandist leitud suurt, umbes 25cm läbimõõduga hüpokaustumi (vana küttesüsteem) plaati, mille kaudu soe õhk tuppa pääses,“ rääkis ta.
Kommentaarid
…, 13.09.2007 (17:59)
mina kasvasin Koluveses,töötasin lossis-see on imeline koht-selle lossi eest lihtsalt peab hoolt kandma-on ju hea ,et keegi selline on ja sedagi on hea teada mis seal on olnud ja mida mitte—kannatust peremehele!
jah 13.09.2007 (18:55)
Toetan eelmist mõtteavaldust. Ja omanikele kannatlikku meelt, et sunnitud viivitusse mõistvalt suhtuksid. Egas nad mõned kehvikud ole, kellel kohe hing kinni, kui projektiga viivitus tekib. Auväärt jõukad inimesed peaks nad oma maine poolest olema, nii palju kui mina neist kuulnud olen ja lugenud netis surfates. Omanike intellekt, haritus ja kultuuritase pannakse sellega nüüd tõeliselt proovile. Aga juba kas või see, et nad üldse sellise objekti nii kalli raha eest omandada tahtsid, näitab nende küllaltki kõrget kultuuritaset. Muinsuskaitsele tuleb aga nüüd küll ora p—e panna, et nad oma tänuväärt tööd Koluvere lossis edaspidi siis ka täie auruga teeks. Ei mingit jokutamist enam - kultuuritunnetusega avalikkus tahab teada, mida Koluvere iidne kants endas peidab. Tõesti unikaalne võimalus ajas tagasi rännata, sest paljukest tollest kaugest ajast materiaalsel kujul meie ees enam ikka avaneda võib. Aga samuti tahaks, et heaperemehelik omanik saaks hoone lõpuks korda teha. Jõudu kõigile asjaosalistele ja jääme huviga uuringute tulemusi ootama. Võiks kaasata kohe ikka rohkem töötajaid, poolkohustuslikus korras õpingute praktilise osana ehk isegi näiteks ajalootudengeid objektile tööle tuua?
mõte, 13.09.2007 (19:08)
Oleks igati asjakohane ja õiglane, kui sellise, Eesti kontekstis nii olulise ajaloo- ja arhitektuurimälestise jaoks peaks toetust saama (nii uuringuteks kui ka kordategemiseks) nii Eesti riigilt kui ka eurofondidest. Edu ja taipu projektide kirjutamisel!
*ettepanek ajakirjanikule, 13.09.2007 (20:26)
Võtke uurida, kas ja mis võimalusi on lossi heaks raha taotlemisel.
ajaloolane, 13.09.2007 (21:15)
Koluvere oli kinnine hullumaja, kuhu ajaloouurijad ligi ei pääsenud. Kogu minevikus tegemata jäänud uurimistööd ei tohiks uute omanike kaela veeretada. Nüüd peaks muinsuskaitse kohus olema uurimistööde jaoks raha leida.
nonoh, 13.09.2007 (21:49)
Omanike võimalus ja õigus on samuti teha projektitaotlusi mitmesugustele fondidele jms. Omaosaluse summad ja tingimused on eri kohtadel muidugi erinevad. Kui omanikel pole infot ega oidu, kust lossi taastamiseks raha taotleda, tuleks asjaomastel ametkondadel neid nõustada ja kodanikke infoga varustada.
To:nonoh 13.09.2007 (21:49), 14.09.2007 (08:50)
To saamapeal! Mikls peab omanik kellegi heaolu arvele lõivu maksma? Kui Muinsuskaitseamet tahab, siis maksku kõik uurimisega seotud kulud ja saamata jäänud tulu omanikele kinni! Ja riik peab määrama seadusega aja, millise jooksul on kohustus igasugustel ametnikuvintidel ja mutritel peedistada omanike! Näiteks 1 aasta!
eelmisele, 14.09.2007 (17:14)
Omanik tahab hoone korda teha ja tal tuleb selleks kulutusi teha niikuinii. Miks ta ei taha taotleda vastavatest eorofondidest raha, kui seda ju ometigi antakse ajaloolise arhitektuuri korrastamiseks. Kurb, kui omanik osutub primitiivseks matsiks, kellel pole avaramat vaadet kultuuripärandile. Vaimsust, sõbrad, on Eesti riigis rohkem vaja.
Kaastunne omanikule, 14.09.2007 (18:41)
Uus omanik ilmselt kahetseb siiralt, et sellise jama endale kaela ostis. Nüüd ei taha seda keegi temalt ära osta. Et iga viivitatud remondipäev on äris kaotatud raha, saab sellest jamast ükskord pankrot.
euroasjatunda, 14.09.2007 (20:34)
Ajaloolise arhitektuuri korrastamiseks ei anta euroraha. Raha antakse tegevuste arendamiseks. Eraisikutel on suht-võimatu ajaloliste objektide kordategemiseks raha saada. Kui kellegil on ettekujutus, et euroraha lihtsalt ootab, millal sellele järgi tullakse, siis on selline inimene ikka väga naiivne. Euroraha saada on keeruline ja pikaajaline protsess.
to: 14.09.2007 (18:41), 15.09.2007 (08:08)
Ei usu, et üks väike lagunev loss viiks terve Volta tehase pankrotti - selleks on Reivik liiga hea ärivaistuga.
Muinsuskaitse aga ärkab meil kahjuks ikka siis, kui mingi objekt läheb eraomandusse. Täpselt sama toimus ntx Suure-Lähtru mõisas. Mitte ei taipa, miks peaks eraomanikku huvitama muististe säilitamine? Ah et riigil ei olnud raha, et sellega tegelda? Kui riik peab ülal muinsuskaitset, siis peaks ta doteerima ka selle ametkonna nõudeid.
koluverekoll, 15.09.2007 (15:51)
on kuidas on, aga tahaks et kõik pooled rahule jääks ja lõpp hea kõik hea saaks
jaan, 17.09.2007 (08:47)
Lugupeetud “euroasjatundja“!
Nagu näitab Tartu Jaani kiriku ja Mõisakoolide näide saab Euroopast raha küll. On vaja ainult vaeva näha ja omafinantseering peale saada. juhul kui ikka tahetakse lossi muinsuskitseliselt korda saada. Kui aga valitakse puhtalt äriprojekti taktika nagu praegusel juhul paistab olevat, siis tuleb ikka omanikul enamus kulusid katta. Muinsuskaitse ei ole omaette nähtus, vaid osa riigist ja selle rahakotist. Kui suur viimane on selgub peale eelarve vastuvõtmist. Praegu nabib tänu eelmise riigikogu poliitkorruptsiooni tegevusele isegi eelmise aasta kirikukatuste eest tagantjärgi maksmisest, saati siis äriprojektide toetamiseks.
Nagu olen aru saanud, on omanik mõningate riigikogulaste sponsor, ehk need aitavad nõuga, mitte valitseja jõuga. Edu !